Ülevaade

Meie ajaloolised kultuurimõjud on väga eripalgelised. Oma meelelaadilt oleme jäänud põhjamaaks. Hindame ausat ja läbipaistvat ühiskonda. Ütleme, mida mõtleme, ja mõtleme, mida ütleme.

Eesti asustustihedus on 30,3 inimest ruutkilomeetri kohta. See on ELi keskmisest – 116,7/km² – neli korda vähem. Eesti on kolmas kõige hõredamalt asustatud riik ELis.

Enamik Euroopa jääaja rändrahnudest asub Eestis. Meil on sadakond rahnu, mille ümbermõõt on üle kahekümne viie meetri. Need on looduskaitse all ja osa meie rahvuslikust identiteedist.

Metsad katavad üle poole Eesti territooriumist. Üle 40% metsast kuulub riigile ja on registreeritud kui mahekorjeala. Igaühel on õigus metsas seeni ja marju korjata või lihtsalt värsket õhku nautida.

Lisaks tavapärasele neljale aastaajale on mõnel pool Eestis ka viies aastaaeg: nii nimetatakse üleujutusi märtsi lõpus või aprilli alguses. Veetase võib tõusta kuni viis meetrit, võimaldades isegi kanuusõitu.

Orhideede kõrgajal juunis on Eestis kokku loetud 38 õitsevat liiki. Kõige liigirikkam on Saaremaa, kus kasvab 36 liiki. Seal on isegi omanimeline orhideeliik: Saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis Pikner).

Eesti keelt räägib umbes 1,1 miljonit inimest; tegemist on ühe maailma väikseima ametliku keelega. Eesti keelt kasutatakse edukalt kõigis eluvaldkondades. Eestlased räägivad ka mitmeid võõrkeeli.

OECD PISA uuringu tulemuste põhjal on Eesti põhiharidus Euroopa parim ning maailmas parima kaheksa seas. Meie õpilaste lugemisoskus ning teadmised füüsikas ja matemaatikas jäävad alla vaid Singapurile ja Jaapanile.

Eestlastel on tehnoloogia peale nutti: Skype tegi revolutsiooni inimestevahelises suhtluses, TransferWise muutis rahvusvahelist pangandust, GrabCAD aitab tooteid kiiremini ehitada ning Starship’i robotid kujundavad ümber kohalikku pakivedu.

Kultuuri tarbimise poolest on Eesti üks juhtivamaid riike kogu Euroopas. Meie 1,3 miljonit elanikku külastavad aastas 3,4 miljonit korda muuseume, 3,5 miljonit korda kinosid, 2 miljonit korda kontserte ja 1,2 miljonit korda teatrit.

Meie koorimuusika on maailmakuulus. Grammy auhinna parima kooriesituse eest võitsid 2004. aastal Paavo Järvi, Tiia-Ester Loitme ja Ants Soots; 2007. aastal dirigent Paul Hillier ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning 2014. aastal pälvis auhinna dirigent Tõnu Kaljuste.

Maailmatasemel BMX-i ja rulaüritust Simple Session külastavad maailma tipptegijad ning osalejad 30 riigist. Simple Session on maailma kõige rahvusvahelisem ekstreemspordiüritus.

Digitaalallkiri, mis on seaduse silmis võrdne käsitsi kirjutatuga, on laialdaselt kasutuses juba 2002. aastast. Digiallkiri aitab aasta jooksul hoida iga tööealise täiskasvanu pealt kokku terve töönädala jagu aega. Iga kuu säästetakse Eiffeli torni kõrgune paberikuhi.

Eestlaste seas üks populaarsemaid e-teenuseid on digiretsept: paberivaba tsentraalne süsteem retseptide välja kirjutamiseks ja haldamiseks. Arst kirjutab ravimi elektrooniliselt välja ja patsient saab selle ID-kaardi alusel apteegist kätte.

2008. aasta mais kogunes 50 000 Eesti inimest üleriigilistele “Teeme ära!” koristustalgutele. Viie tunniga koguti 10 000 tonni prügi. 2018. aastal võttis talgutest osa 158 riiki ja terrotooriumi üle kogu maailma.

Eesti toodete ja teenuste eksport moodustab meie SKP-st üle 77%. Eesti peamised ekspordiartiklid on elektriseadmed, puit ja puidutooted ning mineraalsed tooted. Ekspordi peamised sihtkohad on Rootsi, Soome ja Läti.

Kuna Eesti toodab suurema osa tarbitavast elektrist kohalikust põlevkivist, on Eesti kõige madalama energiasõltuvusreitinguga riik ELis. Meile piisab kohalikest energiaallikatest ning impordivajadus on minimaalne.

Puidust majade tootmisega tegeleb Eestis 140 ettevõtet, see on üks meie olulisemaid tööstuseid. 85–90% majadest läheb ekspordiks, peamiselt Norrasse, Saksamaale ja Ühendkuningriikidesse. Eesti on Euroopa suuruselt seitsmes puitelamute tootja ja kõige edukam eksportija.