Endine tipptasemel arengubioloog Alar Karis valiti 2021. aasta augustis Eesti presidendiks.
Võikski ju eeldada, et riigi eesotsas on terava mõistusega juht. Doktorikraad ei pruugi olla märk ülimast tarkusest, ent viitab siiski sellele, et inimene on elus mõne raamatu lugenud, mis ei ole presidendi puhul halb omadus.
Ometi on akadeemilise taustaga presidendid olnud ajaloo jooksul pigem haruldased.
Ainult ühel Ameerika Ühendriikide presidendil, Woodrow Wilsonil on olnud doktorikraad. Euroopa praegustest riigijuhtidest on kõrgeim akadeemiline kraad vähestel. Kuulsaim neist on ehk Saksamaa kantsler Angela Merkel. Austria presidendil Alexander van der Bellenil, kes on muide samuti Eesti juurtega, on doktorikraad majandusteaduses. Nii Itaalia praegune peaminister Mario Draghi kui ka president Sergio Matarella on lõpetanud oma doktoritöö. See nimekiri on palju pikem ja need isikud on kõigest mõned näited, kelle hulka saab nüüd lisada ka Eesti presidendi.
Meedias on Alar Karist kirjeldatud kui karismaatilist juhti, kuid millised olid tema teaduslikud saavutused enne riigipea ametisse asumist?
Koostöö parimate geeniteadlastega
Karis tundis pärast doktoritöö kaitsmist Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis, et „ainurakseid on piisavalt uuritud“ ja tahtis keskenduda millelegi „uudsele“, nagu ta ütles Eesti uudistekanalile Delfi antud intervjuus.
Karis jätkas molekulaarbioloogiaga ja alustas tööd Eesti Biokeskuses. Algul töötas ta vasikate vaktsiini kallal.
Kui Eesti taastas 1991. aastal iseseisvuse ja riigi piirid lõpuks avanesid, oli tavaline, et teadlased läksid välismaale teadmisi täiendama. Seda tegi ka Karis koos abikaasa Sirje Karise ja nende lastega.
Eesti tulevane president õppis aasta aega Hamburgi Ülikooli arstiteaduskonnas külalisteadlasena ning keskendus inimese ribosoomi valkude struktuurile ja funktsioonile. Seejärel sai ta maineka Royal Society stipendiumi järeldoktorantuuriks Londoni Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis (nüüd Cricki Instituudi osa), kus ta ühines legendaarse molekulaarbioloogi Frank Grosveldi juhitud uurimisrühmaga.
Grosveldile pakuti Rotterdami Erasmuse Ülikooli arstiteaduskonnas uut laborit ja ta kutsus enda rühma ainult paar inimest. Karis oli üks neist ja ta sai endale laboris juhtteadlase koha.
„Temast sai üks vanem-järeldoktoritest, kelle kolleegid hindasid teda väga ja mõned neist hoiavad temaga siiani ühendust,“ ütles Grosveld Eesti Teadusagentuurile. „Mäletan teda kui väga head teadlast, kel oli suurepärane huumorimeel.“
Rühm uuris geenitehnoloogiat, millega välistatakse mingi geeni avaldumine. Nii said nad õppida geenide funktsioone kogu nende elutsükli jooksul.
Uurimisrühma katsealused oli peamiselt hiired, keda peetakse miniatuurseteks inimesteks. Umbes 95% hiire geenidest on järjestuselt identsed inimgeenidega. Hiirtel on ka samad elundid nagu inimestel.
Karise uurimisrühm, kes avaldas koos 18 teadusartiklit, avastas, et GATA3 geenil on tähtis roll närvisüsteemis ja loote vererakkude tootmises.
Nad avaldasid tulemused ühes tuntuimas teadusajakirjas Nature Genetics, mis muutis Karise „Eesti tolleaegseks tippteadlaseks“, ütles Tartu Ülikooli arengubioloog Raivo Raid.
„Tema uurimisrühm oli tol ajal üks maailma parimaid,“ lisas Eesti geneetik Andres Metspalu. Ta usub, et teaduses põhineb iga edulugu paljude teiste tööle. „Nende tööl oli kahtlemata tähtis mõju geenitehnoloogiale,“ ütles Metspalu.
Umbes kümme aastat hiljem, 2007. aastal, pälvis see geenitehnoloogia kõrgeima tunnustuse, kui kolm teadlast, kaks ameeriklast ja üks britt said Nobeli meditsiiniauhinna töö eest sama tehnoloogia kallal, mis aitab tuvastada üksikute geenide rolli tervises ja haigustes.
Kui Karis naasis koos abikaasa ja kolme lapsega 1996. aastal Eestisse, võttis ta endaga kaasa uue „nokaudi“ tehnoloogia ja teadmised ning lõi kodumaal uue uurimisrühma.
„Eesti geeniteaduses algas sellega uus ajastu,“ usub Tambet Tõnissoo, kes oli toona Karise laboris üliõpilane.
Esimene loomamudel
Karis ja tema uurimisrühm lõid Eesti esimese nokaudi hiiremudeli, kus puudub RIC8A geen. Nad avastasid, et RIC8A geen on hädavajalik imetajate varajases arengus. Lisaks märkasid nad, et sel geenil on tähtis roll ka närvisüsteemi arengus. Selle raku puudumine tooks kaasa neuromuskulaarsed defektid, kasvupeetuse, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, ebaregulaarse südametegevuse, neuronaalse migratsiooni ja isegi sünnitusjärgse surma, nagu on esile toodud nende artiklites 2013. aastal ajakirjas PLOS One ja 2015. aastal ajakirjas Developmental Neurobiology.
„See oli esimene uurimisrühm maailmas, kes näitas, kui tähtis on RIC8 geen imetajatele,“ ütles Tõnissoo.
Karise uurimisrühm keskendus laiemalt geenidele, mis on seotud närvisüsteemi, südame, kõrvade ja väga varajase lootearenguga.
Sulev Kuuse oli esimene teadlane, keda Karis pärast Madalmaadest naasmist õpetas. Ta veetis mikroskoobi taga ja Karise kõrval palju tunde. „See geenitehnoloogia nõuab kõva tagumikku ja kõvasid närve,“ ütles Kuuse naljatledes.
Kuigi geeninokaudi tehnoloogia oli äärmiselt kallis, eriti tärkava majandusega riigi jaoks, leidis Karis selleks rahastuse. Kuuse usub, et sellele aitas kahtlemata kaasa teadlaseks olemine ja oma valdkonna tundmine.
Arengubioloogina oli tal teadusest lai arusaam. Tema endiste kolleegide sõnul ei keskendunud ta kunagi ainult ühele kitsale teemale. Karisel oli ka suurepärane oskus tuua kokku teadlasi eri valdkondadest, näiteks zooloogia ja molekulaarbioloogia valdkonnast.
Lääne-Euroopa juhtimisstiili rakendamine
Peagi hakkas Karis juhtima Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituuti, kus ta rakendas Lääne-Euroopas kogetud uut juhtimisstiili. Ta pidas koosolekuid, kus kõik said võimaluse arvamust avaldada, ja küsis isegi noorte doktorantide arvamust, mis oli 1990ndate Eestis ennekuulmatu. Tarmo Annilo, üks instituudi doktorantidest, mäletab samuti, kuidas Karis lähenes teaduslikele probleemidele laiapõhjaliselt ja ootas oma kaasaegsete standardite tõttu paremaid tulemusi.
Grosveld külastas Karist mitu korda kuni sinnamaani, mil Karisest oli saanud juba Tartu Ülikooli rektor (2007. aastal).
Karise endised kolleegid ja õpilased rõõmustasid, kui said teada, et temast saab järgmine Eesti president. Nende arvates tuleb praegusel ebakindlal ajal teadlase faktipõhine ja ratsionaalne mõtteviis kõigile kasuks.
Grosveld saatis Karisele õnnitlussõnumi. „Ta vastas kohe oma tüüpiliselt tagasihoidlikul viisil,“ ütles Madalmaade teadlane.
Tema endised kolleegid ja õpilased meenutavad, et Karisel on suurepärane oskus leida ühine keel ja visata seejuures nalja ükskõik kellega, olgu selleks kõrtsi taga seisev talupoeg või Cambridge’i teadlane.
President Karis ütles Eesti Teadusagentuurile, et lõppude lõpuks hindab ta enim maandavate faktide jõudu. „Teadlane ei saa väsida küsimustest ega hüpoteeside püstitamisest,“ jätkas ta. „Kui teadmisi on vajaka, siis tuleb seda öelda. Kui ma ei tea midagi, siis kipun seda ausalt tunnistama. Poliitikute puhul olen märganud, et nad kipuvad kas „jah“ või „ei“ vastama. Kõik on kas must või valge. Teaduses on nii palju rohkem värve, mis innustab teadlasi lõputult küsimusi esitama.“
Järgmise viie aasta jooksul saame näha, kuidas tuleb Karis Eesti presidendina toime paljude tähtsate küsimustega. Ainult et seekord on tema laboriks kogu ühiskond.
Artikli autor: Marian Männi
Vaata algset artiklit siit.
